Digipädevuse sõnastik

Tehnoloogiliste vahendite kasutamisel võivad olla nii lühi- kui pikaajalised soovimatud tervisemõjud - näiteks keskendumisvõime häirumine, sõltuvusseisundid ja sundasenditest tingitud kehalised nähud. Vii end kurssi, kuidas neist hoiduda siin:  https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/7-tervis-ja-keskkond

Info talletamise ja taasesitamise oskused on paljude keerukamate tegevuste hädavajalikud eeldused. Hinda ja kujunda oma sellealaseid oskuseid siin: https://sisu.ut.ee/digipadevus/BOOK/informatsioon

Info sirvimine, otsimine ja sortimine on üks peamine oluline digipädevus ning enamike teiste oluline komponent - suhtlus hõlmab tavaliselt mingi info edastamist või vastuvõttu, sisuloome seisneb uue info loomises või taaskasutuses jne. Hinda ja kujunda oma infotöötlemise oskuseid siin: https://sisu.ut.ee/digipadevus/BOOK/informatsioon

Digikanalites kehtivad omad tavad ning kirjutamata käitumisreeglid, mille eesmärk on, et nende keskkondade kasutamine oleks kõigile meeldiv ja turvaline. Mida võiksid nende kohta teada ja silmas pidada, uuri siit: https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/5-identiteet

Õppetöö seisneb suures osas suhtlemises, ideede ja teadmiste vahetamises. See saab eesmärgist tingitult võtta väga erinevaid vorme, mis täna rakendavad sageli ka tehnoloogilisi vahendeid. Mida see tähendab, uuri siit: https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/suhtlemine

Takistuste kõrvaldamiseks ja probleemide lahendamiseks digivahendite kasutamisel on olulisim aktiivne hoiak rakendamaks varasemaid analoogseid isiklikke kogemusi või oskus probleem sõnastada nii, et sellele on võimalik välist nõu leida. Kuidas seda teha, uuri siit: https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/isiklik-digiareng

Enamiku igapäevaselt vajalikke toiminguid saame digiilmas tehtud harjumuspäraste vahenditega: telefon, arvuti, kaamera, mikrofon, kõrvaklapid. Hinda ja kujunda oma oskuseid nende kasutamisel siin: https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/isiklik-digiareng

Koostöö aitab meil mõnikord saavutada rohkem kui üksinda suudaksime. Tehnoloogilised vahendid hõlbustavad seda, ent lisavad ka oma keerukusi. Hinda ja kujunda oma digikanalite kaudu koostöö tegemise oskuseid siin:
https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/suhtlemine

Ülikooli sees kasutatakse laia valikut erinevaid veebikeskkondasid ning igal õppejõul on vabadus õppetöös rakendada selliseidki, mis organisatsioonis laiemalt levinud ei ole. Reeglina on selle põhjus vajadus kasutada spetsiifilisele eesmärgile täpselt vastavat töövahendit. Mida see tähendab ja kuidaskõige sobivamaid valikuid teha, uuri siit: https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/isiklik-digiareng

Veebipõhine rühmatöö, milles e-õppes palju kokku puutume, kujundab üldisemaid oskuseid digikanalite kaudu koostöö tegemiseks. See võib tähendada nii ühekordseid, lühiajalisi kui pikemat perioodi katvaid tegevusi. Hinda ja kujunda oma sellealaseid oskuseid siin: https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/suhtlemine

Ülikoolis koostatud töödele on seatud kindlad nõuded, millest üks olulisimaid on seotud teiste autorite panuse tunnustamisega. Hinda ja kujunda oma teadmisi ja oskuseid autoriõiguste ja litsentside osas siin:
https://sisu.ut.ee/digipadevus/book/6-autori%C3%B5igused